Mõnusat lugemist!
Poiss
ja kurk
Elas
kord poiss, kellele ei meeldinud köögiviljad, ta ei söönud ei
porgandit, kapsast ega kartulit, ta ei söönud isegi kurki.
Kord
sõitis ta vanaisa juurde, seal polnud poodi, kust oleks võinud osta
teistsugust toitu, aga süüa ta tahtis.
Kord
tuli ta vanaisa juurde ja ütles:"Taat!"
Vanaisa
ei kuulnud teda.
Ta
ütles veel kord: "Taat! Vanaisa, kus sa oled?"
Nüüd
vanaisa kuulis, tuli tema juurde ja küsis: "Mis sa karjud siin?
Mida sa tahad?"
"Ma
tahan süüa!" vastas poiss peaaegu nuttes.
"Oh,
sa poiss! Vaata siia, siin on nii palju köögivilju! Söö!"
vastas vanaisa.
Poiss
hakkas veelgi rohkem nutma : "Mina ei söö juurvilju!"
Vanaisa
sai päris kurjaks, ta võttis kurgi ja andis selle poisile:"Kui
sa tahad süüa, siis söö seda! Rohkem ma sulle süüa ei anna,
otsi ise! Siin on nii palju juurvilju!"
Poiss
oli väga kurb, talle tundus, et kõik juurviljad on vastikud, aga
muud valikut polnud - tal oli käes vaid kurk.
"Okei!
Kunagi peab ju köögivilju proovima!" ütles poiss vapralt ja
sõi kurgi nii kiiresti ära, et ei saanud ise sellest arugi.
Ta
jooksis vanaisa juurde ja päris: "Vanaisa, vanaisa! Kus sul
kurgid kasvavad?"
Vanaisa
oli väga imestunud, ta vastas: "Seal, kasvuhoones! Mul on veel
pisimeloneid, need on ka nagu kurgid."
Poiss
tormas kasvuhoonesse.
Sellest
ajast peale sõi poiss kõike - kurke, kapsaid, porgandeid, aga
kurgist sai tema lemmiktoit!
Jelizaveta
Romanova
Kurgitoit
Elasid
kord kaks kurki, kes olid parimad sõbrad.
Ükskord
kurk Johnny küsis teiselt kurgilt Dominikilt: "Äkki lähme
vihmametsa jalutama?"
"Jah,
lähme," ütles Dominik.
Nad
lendasid vihmametsa Kurgi Ekspressiga. Nad jõudsid kenasti
Brasiiliasse ja läksid jalutama. Dominik oli kaasa võtnud koti, kus
oli söök ja jook.
Johnny
haaras koti, viskas selle ära ja ütles: "Leia ise omale süüa!"
Dominik
röökis: "Mida sa tegid? See oli meie ainus söök! Nüüd me
sureme!"
Johnny
arvas, et Dominik teeb nalja, aga pärast Dominiki lausutud sõnu
olid nad surmale väga lähedal. Nad märkasid näljast tiigrit.
Tiiger sõi Johnny ära, aga Dominik põgenes, istus Kurgi
Ekspressile ja sõitis tagasi Eestisse.
Dominik
jäi Eestisse elama ega reisinud enam kuhugi, tal polnud ka ühtegi
sõpra.
Sander
Luik
Dolomit
kurkide ja Mehhiko pisimelonite korvpallimatš
Ükskord
mängisid kurgid korvpalli, palli asemel oli kirsstomat. Mäng algas,
Dolomit kurgid mängisid Mehhiko pisimelonite vastu. Kogu aeg jäi
mäng viiki, kuid keegi ei saanud aru, miks see nii oli.
Siis
tuli vana melon ehk Melody. Melody seletas, et meie ehk pisimelonid
oleme väikesed ja väledad, aga Dolomit kurgid on suured. Kui kurgid
kummardavad, et palli võtta, jookseb pisimelon, kirsstomat käes,
korvi poole, aga kui Dolomitide käes on pall, siis pisimelonid ei
ulatu nii kõrgele, et enda kätte palli saada.
Melody
pakkus välja, et pooled kurgid lähevad pisimelonite meeskonda ja
pooled pisimelonid kurkide meeskonda. Nii tehtigi. Tõesti, mäng
muutus poole huvitavamaks. Kurgid ütlesid Melodyle: "Aitäh!".
Selgus,
et kunagi ammu oli Melody korvpallitreener olnud ning teadis põneva
mängu saladusi.
Marjana
Tjuljukov
Väike
kurk leiab kodu
Elas
kord üks väike kurk Siim. Tal polnud ema ega isa, ka sõpru tal
polnud. Ta elas lastekodus.
Kurk
Siim käis kurkide kooli esimeses klassis. Kõik teised kurgid
norisid teda. Kuid koolis oli üks tark kurk Joosep.
Ta
rääkis Siimule: "Ära kuula neid! Sa oled samasugune kurk
nagu nemad, mis sellest, et sul pole vanemaid."
Pärast
neid sõnu muutus Siimu tuju natuke paremaks. Aga ainult natuke.
Sellepärast, et tal tuli meelde, et tal ei ole peret ega vanemaid.
Peale kooli läks ta kurkide lastekodusse ja nuttis.
Aga
ühel päeval nägi ta kurgitüdrukut, kelle nimi oli Mari. Maril oli
Siimust väga kahju.
Mari
ütles: "Tere! Mina olen Mari. Mis sinu nimi on?"
Siim
vastas: "Mina olen Siim."
Mari
ütles: "Ma räägin oma vanematega, et me sind enda juurde
võtaksime."
Mari
läks koju ja rääkis vanematega.
Vanemad
mõtlesid kaua, lõpuks ütlesid:"Võtame Siimu enda juurde!"
Järgmisel
päeval läksid nad kurkide lastekodusse ja tõid Siimu enda juurde
elama. Nüüd oli Siimul kurgipere - õde, isa ja ema.
Dana
Gartševa
Õnnetu
kurgike
Elas
kord kurk, kelle nimi oli Maksim. Kurk Maksim elas metsas koos oma
mänguasjaga, kelle nimi oli Bobik. Bobik oli karu. Nad olid metsas
elanud juba 4 aastat ega teadnud, mis toimub linnas, kus elasid tema
ema ja isa.
Te
võib-olla küsite, miks Maksim ei elanud koos oma perega. Aga
sellepärast, et Maksimi vanemad andsid ta lastekodusse. Talle ei
meeldinud seal ja ta jooksis sealt ära, kui oli alles 9-aastane.
Nüüd, kui ta oli juba 13-aastane, mõtles ta, et tahaks näha oma
vanemaid.
Järgmisel
päeval sõitis kurk Maksim linna ja otsis kodu üles. Ta koputas
uksele. Kurgivanemad avasid ukse ja küsisid:"Kes sa oled?"
Maksim vastas:"Ma olen teie poeg!"
Emal
hakkasid pisarad mööda põski alla voolama, nad kallistasid
Maksimi. Kuid siis ütlesid vanemad:"Mine ära! Me ei taha sind
siin näha!"
Maksim
jooksis ära, jooksis oma koju, mis asus metsas, oma mänguasja
Bobiku juurde. Teda ei nähtud enam kunagi.
Kristina
Makarova
Lõbusad
kurgid
Elas
kord üks lõbus kurk. Miks ta oli nii
lõbus?
Sest ta ei olnud mitte kunagi kurb ja kuri, tal oli palju sõpru. Ta
oli rõõmus ja õnnelik, temaga ei olnud mitte kunagi igav.
Ükskord
läks
lõbus
kurk metsa jalutama. Metsas märkas ta ühte väga ilusat lille, see
lill oli ebatavaline. See lill täitis soove, kuid ta sai täita
igaühelt ainult ühe soovi. Lõbus kurk soovis, et kõik kurgid
oleksid kogu aeg lõbusad ja õnnelikud ning neil ei oleks mitte
kunagi igav ega kurb. See soov täituski. Kõik kurgid olid kogu aeg
lõbusad ja rõõmsad.
Kord
juhtus hirmus asi - lõbusa kurgi vanaisa suri ära. Lõbus kurk oli
šokeeritud sellest, et tema sõber ei olnud selle pärast kurb ega
nutnud,
vaid
oli hoopis õnnelik ja naeris. Lõbus kurk ei saanud aru, mis toimub.
Siis tuli talle
äkki meelde,
et
ta
ise
oli soovinud imelillelt,
et
kõik kurgid oleksid õnnelikud ja rõõmsad.
Lõbus
kurk
hakkas nutma ja kahetses, et oli sellise soovi lillele esitanud.
Lõbus kurk nuttis esimest korda elus,
ka siia ilma sündides oli ta naeratanud.
Niimoodi
muutuski lõbus kurk kurvaks kurgiks.
Anastasia
Nikol Iljina
Kurgilugu
Täna
ma jutustan teile kurgist, kelle nimi oli Toomas. Tal oli palju
sõpru, aga ta parim sõber oli väike melon-kurk Tooni. Iga päev
tegid nad midagi põnevat.
Ühel
päeva tuli neil mõte minna matkale. Nad pakkisid asjad, võtsid
kaasa kõik vajaliku. Pisimelon ütles: "Võtame kitarri ka
kaasa, et lõbusam oleks!" Nad võtsid kitarri ja läksid metsa.
Kurk pani telgi üles, aga pisimelon tegi lõket.
Siis
istusid nad lõkke äärde ja pisimelon hakkas kitarri mängima. Nad
laulsid koos tund aega, siis hakkas kurk oma elust rääkima. Ta
rääkis, kuidas ta väiksena käis koos isaga matkal.
Ta
jutustas:"Sõitsime autoga metsa äärde, edasi läksime jalgsi.
Panime telgi üles, nagu praegugi, ja heitsime magama. Öösel äratas
mind isa ja ütles, et ma hästi vaikselt oleksin, sest meie telgi
juurde tuli karu. Karu hakkas meie telki katki tegema, aga mina
võtsin isa relva ja tulistasin karu. Koju tulime karutrofeega."
Pisimelon
muutus kurgi julguse pärast kadedaks ja ta tahtis kontrollida, kas
päriselt on ka kurk nii julge. Öösel, kui kurk oli magama jäänud,
läks pisimelon telgist välja ja hakkas teesklema, et ta on karu.
Kurk ärkas, ehmus ja jooksis minema.
Hommikul
leidis pisimelon kurgi puu otsast magamast.
Marta
Gornštein
Lemmiktaim
Kurk
on minu lemmiktaim,
kurke
täis on minu vaim.
Kurke
otsin igalt poolt,
koos
minuga on Erki Nool.
Küll
on vahva minu kurk,
tema
suus on minu purk
Taim
on kurk,
kurk
on taim,
kurke
täis on minu vaim!
Maksim
Juhkam
Kurgid
Kurgisalat,
tomatid,
pisimelon,
Dolomit.
kõik
need on mu maitsvad sõbrad,
neis
peidus tuhat vitamiini,
maitsvad
ja krõmpsuvad,
neid
on palju, vaata vaid,
Söön
ma ühe,
kasvab
teine,
kurgid
- kõige parem eine!
Artemi
Sidjakin
Õudsed
kurgid
Kurgid
head on meie seas,
neid
krõmpsutada aias hea.
Ühel
päeval headusest sai isu täis,
hüppas
terve purgitäis,
inimtaime
sõid nad ära.
Inimene
võttis kahvli, noa,
sõi
ta välja kurgid toast.
Alex
Surin
Kurgi
elu
Kurgi
elu pole lihtne,
muudkui
kasva,
kasva,
kasva,
terve
öö ja kogu päev.
Sellest
pole mingit kasu,
ikka
süüakse ta ära.
Angeelika
Tikkerbär
Pisimeloni
elu
Pisi
pisimelon,
oled
väike kurk,
jääd
sa väikseks
või
saad suureks,
oled
ilus, oled kole?
Vahet
pole!
Imemaitsev
oled!
Oled
kurgi isa,
oled
kurgi ema,
sul
on suur ilus loss,
kus
elad kaua-kaua.
Aga
tuleb vaenlane,
paha,
kole, kas ka tore?
Hakkab
palju rääkima,
kuid
saladust ei avalda.
Tahab
tulla kahjustama
pisi
pisimelonit.
Järsku
tuleb vanamees,
ära
sööb ta vaenlase.
Pisimelonist
tal kahju
ning
ta tema jättis ellu.
Elas
kaua, rõõmsalt ta,
nüüd
pisimeloneid ma saan!
Anastassia
Židkonožkina
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar